LĂŒhidalt ja lihtsalt, mille poolest vektorgraafika erineb rastergraafikast (pikselgraafikast) ja kuidas joonistused (logod, joonised, raalprojekteerimised jm) vektorgraafikas tekitatakse.
Pikselgraafika kuva esitatakse pikselites (ruudukujuliste pildipunktidena) ja levinumad failivormingud on JPEG, PNG, TIFF. Suurendades fotot, nĂ€eme vĂ€ikesi ruudukesi, millest pilt koosneb. Vektorgraafikas moodustatakse kuva sirg- ja kĂ”verjoonte abil ja objektide kuju ja omadusi vĂ€ljendavad vektorid esitatakse koordinaatide vĂ”i funktsioonidena. TĂŒĂŒpiliseks vorminguks on PDF (vĂ”i ka veebis SVG) ja kuva on vĂ”imalik moonutusvabalt suurendada, vĂ€hendada ja pöörata. Printimisel saadud pilt on alati terav. Wikipediast on leitavad ka nĂ€ited, mis juhtub ĂŒhe vĂ”i teise graafika suurendamisel. Rastergraafikat (fotosid) on peaaegu vĂ”imatu vektorgraafikaks muuta (need on selleks liiga detailsed).
Kuidas valmis minu jÀÀlinnu portree, on nĂ€ha allolevatel piltidel – iga suletutike on eraldi joonistatud ning linnu silm ja peegeldus sellel koosneb umbes 15st imetillukesest kujundist.
Ăhe lihtsa (taustata) joonistuse tegemiseks kulub keskmiselt 7-10h. PDF formaadis salvestust on vĂ”imalik printida fotolĂ”uendile, fotokapale, T-sĂ€rgile, kruusile, padjakattele vm. Tulemus jÀÀb selge, puhas ja terav ka suurelt prindituna ( Common Fisherking /JÀÀlind, A1).
Allikad: Wikipedia.Vektorgraafika
Rastergraafika vs. Vektorgraafika. Laiformaat.ee
AitÀh lugemast! Joonistused